Investor Toomas: kas Venemaast võib asja saada?

Majandushädade maailmanäitus

Venemaal toimuvat on koguni nimetatud majandushädade maailmanäituseks. Vaadates piiri taga juba pikemat aega möllanud maru, võiks praegu arenenud maailma turgudel toimuvat võrrelda paremal juhul kergemat sorti varasügisese tuuleiiliga.

Kui Euroopas, Hiinas või USAs peaks olema värske veri tänavatel, siis Venemaal on see tõenäoliselt juba hüübimas – raha väljavool suurimast dollarites Venemaale panustavast börsilkaubeldavast fondist Market Vectors Russia ETF (RSX) oli ainuüksi läinud nädalal suurim alates maist ning sama kuu tipust on Vene dollaripõhine RTS aktsiaindeks kaotanud 30%. Ka LHV panga teatel on nende kliendid suures osas Vene turu hüljanud.

Venemaa külma hingust olen saanud pisut tunda ka enda portfellis, sest olen investeerinud Norra kalakasvataja Leroy Seafoodi, mida räsib jätkuvalt Venemaa mullu augustis kehtestatud Norra lõhe ja forelli impordikeeld.

Aktsiaid saab võileivahinnaga

Kui Vene karu rind on tihedalt kuule täis kõmmutatud, siis mida head võiks sealt veel leida? Minu hinnangul on Venemaa suurim nõrkus ühtlasi ka suurim pluss. Nutune majandusseis on röövinud investoritelt viimsegi usu ning arvestades märkimisväärset raha sissevoolu võimendusega ETFidesse, katsuvad seal õnne peamiselt lühiajalist põrget noolivad spekulandid.

Kõik see on teinud Venemaast maailma ühe kõige odavama turu, kus järgmise 12 kuu prognoositav hinna ja kasumi suhe (P/E) on 5,5. Olen üsna veendunud, et kannatlikul investoril on võimalik Venemaale investeerides suurt kasumit teenida. Piisab vaid nafta hinnal taas suund üles võtta ja diplomaatilistel suhetel pisutki paraneda, kui juba võiks oodata tõelist rallit, kas või lühiajalist.

Üks positiivne lootuskiir võiks tulevikus olla ka kaitsepolitseinik Eston Kohveri väljavahetamine mõne Venemaale olulise isiku vastu. Seniks hoiab mind pikaajalist panust tegemast eelkõige Kremli peremees Vladimir Putin, kelle hullumeelseid samme ei oska paraku ka kõige vilunumad analüütikud ette ennustada.